SARS-CoV-2 vaktsineerimine aitab organismil saavutada immuunsust uue koroonaviiruse (SARS-CoV-2) vastu, mis põhjustab COVID-19 haigust, ilma et välja peaks kujunema loomulik immuunsus haigestumise ja haigusest tervenemise teel.
Isegi pärast vaktsineerimist nõuab immuunvastuse tekkimine aega. Ennetusmeetmete rakendamine, näiteks kätehügieen, maskide kandmine ja inimestega vahe hoidmine, on vajalik kahel olulisel põhjusel:
Vaktsineerimine SARS-CoV-2 vastu võib oluliselt vähendada viirussesse nakatumise ja COVID-19 haigestumise riski. COVID-19 haigestumise korral võib vaktsineerimine vähendada tõsiste komplikatsioonide riski. COVID-19 vastu vaktsineerimiseks on saadaval erinevat tüüpi vaktsiine.
Enamik SARS-CoV-2 vaktsiine, mis on peagi saadaval, nõuavad kahe süsti tegemist. Mõlemad süstid tuleb teha teatud ajaperioodi sees (nt 21 päeva pärast esimest süsti).
Praegu pole piisavalt tõendeid immuunsuse kestuse kohta. Eksperdid peavad aja jooksul koguma rohkem tõendeid vaktsiini pakutava kaitse kohta, et hinnata immuunsuse kestust.
Enne vaktsineerimist teavitage meditsiinitöötajaid, kas teil on esinenud tõsiseid allergilisi reaktsioone. Lähtudes meditsiinilistest otsustest, ei tohi mõnda vaktsiini kasutada inimestel, kellel esineb tõsiseid allergilisi reaktsioone.
Kui olete praegu haige ja teil on palavik (kehatemperatuur >38,5 °C), peate vaktsineerimise edasi lükkama, kuni olete terveks saanud. Kui teil esineb mis tahes sümptomeid, teavitage vaktsineerimispunkti töötajaid, kes langetavad meditsiinilise otsuse, kas teie vaktsineerimist tuleks edasi lükata või mitte.
Pärast vaktsineerimist hakkab üldiselt immuunsüsteem aktiveeruma, mis võib esile kutsuda tüüpilisi sümptomeid, nagu käevalu, väsimus, peavalu, kerge palavik. Enamik tavapärase vaktsineerimise kõrvaltoimeid on nõrgad ega kesta üle nädala. SARS-CoV-2 vaktsiinide võimalikud kõrvaltoimed on toodud vastava vaktsiini kasutusjuhendis ning teie raviarst teavitab teid nendest ja arutab neid teiega.
Allergilise reaktsiooni korral tekib see tavaliselt minutite jooksul pärast vaktsineerimist. Meditsiinitöötajad on koolitatud allergiliste reaktsioonidega toime tulema ja neid kohe ravima.
Pärast vaktsineerimist võite kogeda järgmiseid sümptomeid, mis näitavad, et teie keha vastab vaktsineerimisele. Tavaliselt ei kesta need sümptomid üle 3 päeva:
Praegu pole piisavalt tõendeid immuunsuse kestuse kohta. Eksperdid peavad aja jooksul koguma rohkem tõendeid vaktsiini pakutava kaitse kohta, et hinnata immuunsuse kestust. Seetõttu on oluline jätkata ennetusmeetmete rakendamist, kandes maske, pestes regulaarselt käsi ja hoides suhtlusvahemaad. Aja jooksul kogutud tõendite põhjal saavad tulevikus eksperdid soovitada sobivaid vaktsineerimisintervalle.
See käib ka inimeste kohta, kes on juba nakatunud COVID-19 viirusesse ja sellest tervenenud. Praegu on vähe tõendeid loomuliku immuunsuse kestuse kohta. Seetõttu on soovitatav COVID-19-st tervenenud inimestel lasta end vaktsineerida.
COVID-19 pandeemia areng oleneb vaktsiini efektiivsusest, kättesaadavusest ja inimeste valmisolekust lasta end vaktsineerida. On tõenäoline, et vaktsiinid pakuvad 100%-list kaitset COVID-19 vastu.
Sellegipoolest on kõige efektiivsem viis pandeemia peatamiseks vähendada COVID-19 nakatumise ja teiste nakatamise ohtu.
Kui bakterid või viirused, nagu SARS-CoV-2, mis põhjustab COVID-19 haigust, satuvad inimese organismi, hakkavad need rakkusid ründama ja paljunema. Olete ehk kuulnud mõistet antigeenid, mis on kõikide inimorganismi ründavate bakterite, viiruste või muude kahjulike mikroorganismide üldnimetus. Invasiooni nimetatakse infektsiooniks.
Osana inimese immuunsüsteemist võitlevad valged verelibled infektsioonidega, eemaldades baktereid, viiruseid ja nakatunud inimrakke. Selle eemaldamise protsessi käigus loob immuunsüsteem antikehad. Iga antikeha tüüp on ainulaadne ja kaitseb keha spetsiifilist tüüpi antigeeni vastu.
Vaktsiinid aitavad inimorganismil välja töötada immuunsust, simuleerides infektsiooni, ilma et peaksime haigust läbi põdema. Immuunreaktsioon vaktsiinile jätab alles „mälurakud“, mis mäletavad, kuidas luua vajalikke antikehi ja kuidas tulevikus selle viirusega võidelda.
Nende „mälurakkude“ kujunemine võtab aega mõned nädalad pärast vaktsineerimist.
Praegu on saadaval ja väljatöötamisel kolm peamist tüüpi COVID-19 vaktsiini:
Igal viirusel on ainuomane ümbrisvalk. Üks viiruse ümbrisvalkudest on vaktsiini algatatud immuunreaktsiooni sihtmärk.
Need vaktsiinid annavad organismile juhiseid, kuidas neid kahjutuid valkusid toota. Immuunsüsteem tunneb ära, et sellist valku ei tohi organismis olla, ja jätab meelde, kuidas edaspidi viirust tuvastada ja sellega võidelda.
Need vaktsiinid ei sisalda viirust ja seetõttu ei saa need põhjustada COVID-19 haigust.
Need vaktsiinid kasutavad modifitseeritud viirust rakkude nakatamiseks ning edastavad geneetilise koodi, mille abil sünteesida SARS-CoV-2 viiruse ogavalku. Kui viirusvektor on meie rakkudes, annab geneetiline materjal rakkudele juhiseid, kuidas sünteesida viirusele ainuomast valku. Rakud hakkavad sünteesima valgu koopiaid. Immuunsüsteem tunneb ära, et sellist valku ei tohi organismis olla, ja jätab meelde, kuidas edaspidi viirust tuvastada ja sellega võidelda.