Kroonilise neeruhaiguse progresseerumise hindamine ja definitsioon

Kroonilise neeruhaiguse hindamine

Kroonilisuse hindamine

Inimestel, kelle GFR on < 60 ml/min/1,73 m2 (GFR-i kategooriad G3a–G5) või kellel on neerukahjustuse markerid, tuleb neeruhaiguse kestuse hindamiseks üle vaadata haiguslugu ja varasemad hindamised.1

  • Kestus > 3 kuud kinnitab kroonilise neeruhaiguse diagnoosi. Järgige kroonilisele neeruhaigusele kohalduvaid soovitusi.1
  • Kui kestus ei ole > 3 kuud või on ebaselge, ei saa kroonilise neeruhaiguse diagnoosi kinnitada. Patsientidel võib olla krooniline neeruhaigus või äge neeruhaigus (sh äge neeruvigastus) või mõlemad ja analüüse tuleb vastavalt korrata.1

Põhjuse hindamine

Neeruhaiguse põhjuse määramiseks tuleb hinnata kliinilist konteksti, sh isiklikku ja pereanamneesi, sotsiaalseid ja keskkondlikke tegureid, ravimeid, arstlikku läbivaatust, laboratoorseid näitajaid, tomograafiauuringuid ja patoloogilist diagnoosi.1

GFR-i hindamine

Nefroloogia kogukond soovitab algseks hindamiseks lähtuda seerumikreatiniinisisaldusest ja GFR-i hindamise valemist.1

Soovitatav on teha täiendavaid analüüse (nt tsüstatiin C või kliirensi mõõtmine) tulemuste kinnitamiseks teatud oludes, kui seerumi kreatiniinisisaldusel põhinev eGFR on vähem täpne.1

Albuminuuria hindamine

Proteinuuria algseks analüüsimiseks soovitab nefroloogia kogukond võimaluse korral võtta varahommikune uriiniproov ja teha järgmised analüüsid: albumiini ja kreatiniini suhe uriinis; valgu ja kreatiniini suhe uriinis; valgu koguhulka määrav uriinianalüüs automaatselt loetava katseribaga; valgu koguhulka määrav uriinianalüüs mehhaaniliselt loetava katseribaga.1

Kliinilistel laboritel on soovitatav lisaks albumiini või proteinuuria kontsentratsioonidele esitada ka uriini albumiini ja kreatiniini suhe  ning valgu ja kreatiniini suhe ajastuseta uriiniproovides.1

Laborid ei tohi enam kasutada terminit „mikroalbuminuuria“.1

Progressiooni definitsioon

Kroonilise neeruhaigusega inimestel tuleb GFR-i ja albuminuuriat hinnata vähemalt üks kord aastas. Inimestel, kellel on suurem haiguse progresseerumise oht ja/või olukordades, kus hindamistulemused mõjutavad raviotsust, tuleb GFR-i ja albuminuuriat sagedamini hinnata. Alloleval graafikul on toodud visiitide soovituslik miinimumarv.1