Koidu ajal värvib Hispaania päike taeva punaseks, päeva jooksul liigub ta taevas ereda ja kollasena ning õhtul on ta punane pall, mis kaob aeglaselt horisondi taha.
Mõelge Hispaaniast ja te mõtlete päikese peale. Ja kes iganes mõtleb päikese peale, mõtleb sageli ka mere ja liiva peale. Hispaanias on kõike kolme külluses. Põhjast lõunasse ja idast läände ei saaks peaaegu suuremat kontrasti esineda.
Põhjast leiate te kütkestava, konarliku Atlandi ranniku kauni Bilbao ja San Sebastiani linnaga. Läänest, veidi rohkem sisemaalt, leiate kuulsa Santiago de Compostela palverändurite keskuse, mis märgistab Jaakobitee lõppu. Seejärel leiate lõunast tasased Andaluusia rannad. See piirkond hõlmab paljude inimeste ettekujutust Hispaaniast: flamenko, valged villad ja šerri.
Või ehk on selleks hoopis Vahemere saared Ibiza ja Mallorca? Või La Mancha riigi südamikus, kus Don Quijote ja Sancho Panza tuuleveskitega võitlesid? Hispaania on nii mitmekesine ja paljunäoline. See on suurel määral tänu tema tormisele ajaloole. See riik on olnud alati mitmete eri kultuuride sulatuspotiks. Siin on sajandeid kohtunud ida ja lääne mõjud. Roomlased valitsesid maa üle rohkem kui 700 aastat ja mitu järgnevat aastat dikteerisid Pürenee poolsaare saatust maurid, sissetungijad Araabiast ja Põhja-Aafrikast. Tänapäevani on võimalik näha mitmeid suurepäraseid ehitisi.
Tuntuimaks neist on Alhambra, Lõuna-Hispaanias Granadas asuv maailmakuulus mauride palee ja kindlusekompleks, mis ehitati 14. sajandi keskpaigas. Kuulus Mezquita, Cordoba endine mošee, lummab samuti külastajaid valguse ja varjude mänguga ning lugematute sammastega.