Portugal

Iga aasta tuleb Portugali ligi 17 miljonit turisti, et nautida selle sooja kliimat ja kauneid maastikke. Paremini tuntud sihtkohtadeks on ajaloolised linnad Lissabon ja Porto ning Algarve päikeselised rannad. Kuid selles riigis on palju rohkem avastamist väärt, kui võtta eeskuju selle kuulsatelt maadeavastajatelt.

Portugal on Euroopa kõige läänepoolsem riik, paiknedes piki Pürenee poolsaare Atlandi rannikut ja piirnedes maismaal Hispaaniaga. Portugal hõlmab umbkaudu 16% Pürenee poolsaarest ja lisaks sellele ka väikesed Atlandi ookeanis asuvad Madeira ja Assoori saarestikud. Selle rahvaarv on veidi üle 10 miljoni inimese, kellest enamik elab rannikualal.

Kuigi ta pole suur, on Portugal suure piirkondliku mitmekesisusega riik, mille põhja- ja keskosas asuvad kõrged mäed ja rohelised metsad kontrastina kuivadele tasandikele lõunas. Üldiselt on kliima aastaringselt mõõdukas, pika kuuma suve, leebe kevade ja sügisega ning võrdlemisi leebe talvega, kuigi temperatuurid ja kliimatingimused sõltuvad tugevalt kohalikest erinevustest. Assoori saartel on ilm leebe, samas kui subtroopiline Madeira on veidi soojem ja aasta läbi väga meeldiv.

Portugal on tuntud maadeavastajate ja meremeeste poolsest, kes olid niinimetatud „avastamiste ajastu“ eesotsas. Rannikuriigina tahtsid portugallased mereteid kontrollile allutada ja oma kauplemisvõimalusi laiendada. Prints Henrique Meresõitja (1394–1460) julgustas Portugali meremehi Aafrika rannikuid avastama. Tema valitsemisajal allutati Atlandi ookeanis asuvad Madeira ja Assoori saarestikud Portugalile.

Tänu oma uudsetele laevadele said Portugali meremehed minna kaugemale. Vasco de Gama tutvustas uusi laevakaubandusteid, mis ühendasid Euroopat Indiaga, samal ajal kui Pedro Álvares Cabral avastas Brasiilia ja allutas selle Portugalile. Fernão de Magalhães sõitis esimesena ümber maailma, tehes kindlaks tee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani. Portugallased jätkasid laialdase mereimpeeriumi loomisega, hõlmates Brasiilia, Aafrika lääne- ja idaranniku osad ning olulised sadamad India ookeanis ja Kaug-Idas.

Tänapäeval on võtnud kartmatute meremeeste koha kunstnikud ja sportlased. Näiteks Joana Vasconcelos vaidlustab oma kunstis feministide ideed ning 2012. a sai ta esimeseks naiseks ning ka noorimaks kunstnikuks, kelle väljapanek on Versailles’ lossis olnud. Kirjanik Jose Saramago (1922–2010) sai 1998. aastal Nobeli kirjanduspreemia loomingu eest, mida kohtunikud kirjeldasid kui „ettekujutusest, kaastundest ja irooniast kantud mõistujutte“. Teda tuntakse kõige paremini tema romaani „Pimedus“ järgi. Saramago töö teeb eriliseks tema püüdlus viia lugeja kaugemale, nagu ta kirjutas oma romaanis „Koobas“: „Mõned inimesed veedavad kogu oma elu lugedes, kuid ei lähe kunagi lehtedel olevatest sõnadest edasi, nad ei mõista, et sõnad on vaid kivideks kiiresti voolavas jões, ja põhjus, miks nad seal on, on see, et me saaksime jõuda vastaskaldale, see mis loeb, on teine pool.“

Portugallased on suured jalgpallifännid. Kolm rahvuslikku päevalehte, A Bola, O Jogo ja Record, on pühendatud spordile (tähendab umbes 90%-st jalgpallikajastust), seega ei ole imestada, et paljud jalgpallurid on kuulsaimate portugallaste seas. Näiteks Eusebio, kes võitis 11 liigatiitlit Benficale kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel, Luis Figo, kes mängis 127 korda Seleção das Quinas’e eest (Portugali rahvuslik meeskond on nimetatud selle embleemil olevate kilpide järgi) või José Mourinho, jalgpallitreener, kes arvatakse olevat üks parimaid treenereid maailmas. Kuid arvatavasti on kõige tuntumaks Cristiano Ronaldo. Ta võitis parima jalgpalluri Ballon d’Or karika 2008. aastal ja sai pärast üleminekut Manchester United’ist Real Madridi maailma kõige väärtuslikumaks mängijaks.

Fado on Portugali „hingemuusika“. Seda iseloomustavad kurvad laulud nukrate kitarrihelide saatel, mida võib kuulda kõikjal, kuid selle tavapäraseks asupaigaks on Fado maja. Mõned parimatest Fado majadest asuvad Alfamas, Portugali pealinna Lissaboni ühes vanimas linnaosas. See maaliline rajoon on nagu labürint, kus kitsad tänavad võivad sumbuda treppideks, viia vanade korrusmajadeni, mis peaaegu üksteist puudutavad, ja väikeste hubaste väljakuteni.

Ja samal ajal, kui te kuulate Fado lauljaid melanhoolseid lugusid rääkimas, mis võiks olla parem kui klaas portveini? See vein on tehtud kaunis Duoro piirkonnas, klassifitseeritud UNESCO poolt maailmapärandiks. Reis mööda jõge paljastab lummavad vaated veiniistandustele Duoro mägistel nõlvadel. Kuid ükski külastus ei oleks täiuslik ilma peatuseta portveinikeldris. Veini teeb teistest erinevaks see, et selle käärimisprotsessil ei lasta lõppeda;see peatatakse algfaasis neutraalse brändi lisamisega. See on põhjus, miks portvein on loomulikult magus vein (kuna viinamarjasuhkur ei muutu täielikult alkoholiks) ja kangem kui teised veinid (19° ja 22° alkoholi vahel). Kus on veini, on ka kork. Olete te kunagi mõelnud, kust pärineb pudelil olev kork? Kõige sagedamini Portugalist, maailma juhtivalt tootjalt. Kork on korgitamme (Quercus suber) koor. Portugalis on enam kui 720 000 hektarit korgimetsasid ja korgitööstuses töötab enam kui 20 000 inimest.

Portugal ei lõppe rannikuga. Atlandi ookeanis on veel palju avastamist väärt. Madeira on kaunis saar, mis on õnnistatud püsiva maheda kliimaga. Temperatuurid on suvel 25 ºC ligidal ja talvel vaid neli või viis kraadi madalamad. Meri on alati kutsuv, tehes Madeirast ideaalse puhkusesihtkoha kogu aasta vältel.

Madeiral on midagi igaühele. Te saate minna merereisidele, et näha delfiine ja vaalasid, päevitada eksootilistes aedades või nautida lihtsalt kauneid vaateid üle lõpmatu sinise ja kristallselge vee. Madeiral on unikaalseks vaatamisväärsuseks „levadased“ – niisutuskanalid, piki mida turistid saavad jalutada Need kitsad kanalid moodustavad niisutussüsteemi, mis on ehitatud vee jagamiseks põhjapoolsetest niiskematest piirkondadest kuivematesse osadesse saare lõunaosas. „Levadade“ ajalugu ulatub 16. sajandisse ja nende kogupikkus on 2500 km. Kohalik toit on rikkalik ja mitmekesine ning pealinnas Funchalis on suurel restoranide valikul pakkuda midagi kõigile maitsetele. Funchal on elav sadam, kuid ka modernne linn huvitavate kirikute (katedraal on üle 500 aasta vanune) ning muuseumidega. Nii kirjeldas kirjanik Júlio Dinis (1839–1871) selle võlu: „Meri on ühel pool, mäed teisel pool, ja nende kahe majesteetliku hiilguse vahel naeratab linn kui magav laps, turvaliselt ja soojas oma vanemate vahel.“

Fresenius Medical Care alustas tegevust Portugalis 1993. aastal. Sellest ajast peale on areng olnud pidev ja me oleme hetkel ainukene üleriigiline dialüüsiravi pakkuja. Kui planeerite puhkust Portugalis, tervitame me teid hea meelega enda keskustes, olenemata sellest, kas lähete lõunasse või põhja, maismaale või Madeirale.