NephroCare kasutab sellel veebisaidil küpsiseid, et suurendada kasutajate kogemusi ja pakkuda parimat võimalikku teenust. Veebisaidi sirvimisel jätkate küpsiste kasutamist. Lisateavet leiate meie Privaatsuspoliitikast.

Prantsusmaa

Prantsusmaa – sensuaalsete naudingute maa

Olles ülemaailmselt tunnustatud oma toidu ja veini, kultuuri ning elustiili eest, ei ole üllatuseks, et Prantsusmaa on maailma külastatuim riik. Igal aastal suundub ligi 80 miljonit turisti La République’i, et lubada endale prantslaste joie de vivre’i. Prantsusmaa mandriosa pakub suurepäraseid vaateid, helisid ja lõhnu, mida külastajad saavad ammutada kõikides riigi osades – alates Püreneede mäestikust ja Côte d’Azure’ist lõunaosas kuni Bretooni ranniku ja Île-de-France’i regiooni linnaelegantsini põhjas. Ja ärge unustage Prantsuse Alpe!

Revolutsiooni ajalugu

Prantsusmaal on rikkalik ajalugu ja tohutu hulk võimalusi, mida näha ja teha. Riigi rahvusliku moto „Liberté, égalité, fraternité“ (vabadus, võrdsus, vendlus) juured on pärit Prantsuse revolutsiooni aegadest, kus monarhia kukutati ja rahvas tõusis aristokraatide, maaomanike ja katoliku kiriku vastu üles. Sellele järgnesid kümme aastat hiljem Napoleoni sõjad, millega Napoleoni Prantsusmaa vallutas suure osa Euroopast, kuni tagasitõrjumise ja lüüasaamiseni 1815. aastal. Tänapäeval on Prantsusmaa enda vabariigistaatuse üle uhke ja 20. sajandil mängis riik olulist rolli NATO ja ELi loomisel.

Pariis – unistuste linn

Pariis, mis on ilma igasuguse kahtluseta üks maailma kõige rabavamaid linnasid, on peaaegu nagu hiiglaslik kihav vabaõhumuuseum: midagi, mida tuleb ise näha, et uskuda. Kui paljud linnad on arhitektuuriliselt kaootilised, on Pariis imekspandavalt ühtlane tänu selle täielikule ümberdisainimisele Haussmanni poolt 19. sajandil, mis muutis keskaegse käänuliste teede ja kitsaste põiktänavatega linna suurejooneliseks, modernseks, avarate väljakute ja laiade alleedega linnaks. Pariis on üks maailma juhtivaid turismisihtkohti ja enamik linna peamistest vaatamisväärsustest, nagu näiteks Eiffeli torn, Trocadero, Louvre’i kunstimuuseum (Leonardo da Vinci Mona Lisa kodu), Arc de Triomphe ja silmatorkav Pompidou keskus, on Seine’ist põhja pool, selle paremal kaldal. Poodlemiseks ja teiste nägemiseks ning vaatlusobjektiks olemiseks ei ole paremat kohta kui legendaarne Avenue des Champs-Élysées, kõrgklassi brändide (Chanel, Dior, Yves Saint Laurent, Louis Vuitton, Cartier jne) kodu. Või uuema prantsuse moe jaoks suunduge 9. rajooni Boulevard Haussmannil olevatesse kaubamajadesse Galeries Lafayette ja Printemps.

Elage nagu pariislane

Seine’ist lõuna pool, selle vasakul kaldal, on koht, kus paistab välja Pariisi tõeline, unikaalne iseloom. Arvatavasti ei ole ühtegi arhetüüpsemat, Pariisile rohkem iseloomulikku kohta kui Rue Mouffetard: linna Ladina kvartalis olev pikk kitsas munakividest jalakäijate tänav, mis on ääristatud justkui lõpmatu rea pagariäride, kondiitriäride, kohvikute, restoranide, deli’de, turulettide ja väga spetsiifiliste sõltumatute toidupoodidega. Ühe linna paremini hoitud saladuse ja üllatavalt lihtsasti tähelepandamatuks jäävana on see koht, kuhu pariislased tulevad päevast päeva rahuldama oma kulinaarseid vajadusi kõige rikkalikumatest ja kallimatest kookidest kuni lihtsa karbini prantsuse vaarikatega. Omapärase, kuid kihava ja peaaegu uskumatult maalilisena, ei ole see üllatuseks, et tänavat on kasutatud Prantsuse filmides võttekohana, nagu näiteks „Trois Couleurs: Bleu“, milles peaosa täitis Juliette Binoche.

Pariisist vaid veidi maad eemal asub Château de Versailles, hiiglaslik palee, mis tähistab revolutsioonieelset Prantsuse monarhia võimu. Veelgi ajaloolisem on Pariisi põhjaosas olev Saint Denis’ basiilika, kuhu on maetud riigi kaitsepühak.

Maalähedane

Prantsusmaa põhjarannik võib olla vähem avastatud kui selle Vahemere-poolne osa, kuid ka sellel on omad pärlid, nagu näiteks Mont St. Micheli muinasjutuloss, mis on ehitatud neemele ja mida tõus maismaast regulaarselt lahutab. See asub Normandia piirkonnas, mis on Ühendkuningriigile lähim osa Prantsusmaast ning tuntud iseloomulike vahvärk-majade ja siidritootmise poolest. Piirkonnas on ka hulk ajaloolisi kloostreid, nagu näiteks Jumièges, Gruchet-le-Valasse ja Beci klooster.

Kaugemal läänes asub Bretagne, mille maastik on hämmastavalt erinev ülejäänud Prantsusmaast, sarnanedes rohkem Inglismaa edelaosaga. Bretooni ranniku tunnusjoonteks on dramaatilised kaljud ja ka luhad, metsad ning üle 800 saare. Kohalikud räägivad bretooni keldi keelt, mis on lähedane kõmri keelele. Bretagnele annavad vürtsi ka dramaatilised lossid, kaunid gooti ja romaani stiilis katedraalid ning paljud linnad ja piirkonnad, milles on säilinud endiselt nende täiskujul keskaegsed kindlused. Neoliitilised paigad on piirkonna varase asustuse tunnistuseks.

Maalilised mäed

Prantsusmaa on tuntud oma maapiirkondade poolest. Prantsuse Alpid on talviti populaarsed suusatajate ja mägilaudurite ning suviti matkajate hulgas, kellest paljud peatuvad kaunis Grenoble’i linnas või kuurortides, nagu näiteks Chamonix,mis on esimeste taliolümpiamängude asukoht, ja Annecy, mis asub Lac Annecy põhjarannikul. Siit leiate ka Alpide kõrgeimad tipud, nagu näiteks muljetavaldav Mont Blanc, kõrgeim mägi Euroopas. Hispaaniaga piiri jagav Pürenee mäestikukett pakub samuti laialdasi matkamisvõimalusi. Lõuna-Prantsusmaal Lourdes’is asuvat Pyréné linna külastavad igal aastal miljonid palverändurid, kuna sealsel veel arvatakse olevat raviv mõju.

Vahemere rannik

Suviti on Prantsusmaa külastatuimaks osaks Vahemere rannikuala ehk Côte d’Azur, nimetatuna selle türkiissinise vee järgi. See asub Provence’i piirkonnas ning on rikaste ja kuulsate mängumaaks ning oluliseks purjetamise sihtkohaks. Côte d’Azuri linnade hulgas on Nice, Cannes, milles toimub iga-aastane filmifestival, ning Monaco – väike vürstiriik ja üks maailma kõige väiksematest riikidest, Monte Carlo kasiino ja prestiižse Monaco Grand Prix’ kodu. Samas lähedal Vahemeres asub Korsika saar, mis hiilgab enam kui 200 ranna ning omaenda keelega. Provence’i piirkonna kaugemal sisemaal asub Avignon, millel on hästi säilinud ajalooline keskus ja keskaegne ringmüür ning on arvatud UNESCO Maailmapärandi objektide hulka.

Maitsvad suupisted

Toit on äärmiselt oluline prantsuse kultuuri osa. Riigi köök põhineb paljudel väikestel käikudel: prantslased jumaldavad nautida maitserikkaid liharoogi, peeneid magustoite ja pikantseid juuste. Söögikordasid alustatakse tavaliselt amuse-bouche’iga (suupiste) ja hors d’oeuvre’iga (eelroog) – näiteks escargot (teod) – enne kui liigutakse supi juurde. Seejärel on aeg plats principaux’ ehk pearoa jaoks, tavaliselt liha- või köögiviljatoit, nagu näiteks coq au vin (veinis hautatud kana) või ratatouille (köögiviljahautis Provence’ist). Enne magustoidu kallale asumist on kohustuslik proovida veidi prantsuse juustu. Magustoidud on väikesed ja kaloririkkad, näiteks crème brûlée, ekleerid, madeleine’id, profitroolid ja krepid.

NephroCare Prantsusmaal

Fresenius Medical Care alustas tegevust Prantsusmaal 1997. aastal riigi esimese privaatse dialüüsi pakkujana. Sellest ajast peale on areng olnud pidev ja me oleme hetkel ainukene üleriigiline dialüüsi pakkuja. Meie keskustes üle kogu riigi, kus kõigis on tasuta Wi-Fi, pakutakse meie patsientidele ka pääsu toitumisnõustajate, sotsiaaltöötajate ja psühholoogide juurde.

Seonduvad teemad

Dialüüsikeskused Prantsusmaal

Üksikasjalik teave NephroCare’i dialüüsikeskustes pakutavate protseduuride ja avamisaegade kohta.